Domenico Starnone “Seotud” /”Solmut”

IMG_20180909_163625.jpg
Solmut / Seotud

Sain läbi ka Domenico Starnone “Solmut” (soome keeles) /”Seotud” (eesti keeles). Alustasingi lugemist soome keeles, aga siis märkasin, et raamatukogus oli olemas ka eestikeelne. Kuna soomekeelse tõlke üdiniminev soomepärasus jäi kuidagi väga silma (mitte isegi halvas mõttes), tekkiski uudishimu, et kuidas erinev keel ja erinev tõlge selle teksti “laengut” mõjutaks. Ja kusjuures minu jaoks mõjutas paljugi. Minu arust eestikeelsena tekst oli läbipaistvam, neutraalsem, asjalikum, (võibolla isegi liiga külm?), samas kui soome oma kuidagi neurootiline? Noh. Neurootiline see tekst ja teema muidugi ongi, niiet ma ei tea, kumb on lugemiselamuse mõttes mõjuvam. Igatahes, oli vinge vinge raamat. Ma nutsin lahinal mitmes kohas. Kõige kurvemad olid need, kus Aldo kirjeldas oma laste mahajätmist. Kus Aldo kirjeldas, kuidas käis lastega kohvikus kohtumas.
“Viisin nad kohvikusse, tellisin laua looka heast-paremast, söögist ja joogist. Püüdsin nendega vestelda, lõppkokkuvõttes rääksin ikka vaid iseendast. Nad ei kutsunud mind kordagi isaks, mina seevastu kordasin oma ärevuses tuhat korda nende nimesid. Kuna kartsin, et nad mäletavad minust vaid maavärinat, mille nende elus tekitanud olin, ning kannatusi, mida põhjustasin, püüdsin saamatul viisil näidata end austusväärse inimesena, kel on lahke loomus ning töö, millega nad võisid koolikaaslaste ees uhkeldada. Mulle tundus nende tähelepanelike pilkude, mõne naeratuse ja Anna ühe rõõmsa naerupahvaku põhjal, et mul oli õnnestunud neid veenda. Lootsin, et nad esitavad mulle küsimusi näiteks selle kohta, mida tuleb teha, et suurena minu jälgedes käia. Aga Sandro ei öelnud midagi ja Anna küsis minult vennale viidates: “Kas on tõsi, et sina õpetasid teda kingapaelu siduma?”
See oli mõjuv lõik. Alles hiljem selgus, mis taust ja tagajärjed sellel küsimusel olid kogu loo jaoks, selle lõigu kontekstis tundus see lihtsalt rõhutavat, kuivõrd erinevalt laps ja täiskasvanu maailma kogevad.
Igatahes, ülimalt vige raamat. Täiesti ülihuvitav on minu eelnevate Ferrante-lugemiste kontekstis (Hylkäämisen päivät ja The Lost Daughter). Selles raamatus kirjeldatav naine, Vanda, ja eelmise kahe raamatu naispeategelaskuju – tunduvad tõesti sama inimesena. Aga on hämmastav kuivõrd vähe tunnevad nende raamatute mees ja naine üksteist omavahel. Naine ilmselgelt tegelebki ainult endaga st rahulolematusega enese ja kõige tema ümritseva üle, kaevab nö oma naiste-maailma põhjamuda (naistevaheline konkurents armukesed vs abikaasad, emad vs emad, sõbranna vs sõbranna, ema-tütar), samal ajal kui ka Aldo eelkõige näeb maailma selle läbi, mida tal on võimalik naisest ammutada / mida naisest tulevat tal tuleb kannatada. Selle raamatu mees ise ei ole aktiivne ega otsustaja, ei tea ise mitte midagi, ei saa ise ka aru, miks ta elu läheb nii nagu läheb. Ega Lidiaga õnn ei olnud ju ka Aldo enda teene.
Mehe jaoks eneseteostus tähendab tööd, naise jaoks seda, milline on tema sisemaailm (millest kõik ta ümber toituvad ja justkui selle põhjal kasvavad).
Väga mõtlemapanev ja intrigeeriv raamat.
Sümboolika suhtes: Aldo ise ütles, et seotud on ta alatiseks Lidiaga. /…/”- just Lidia varjukuju päästiski mind uutest hävingutest. Ma pole hullunud ühegi teise naise pärast, sest olen jäänud temaga seotuks.” Ei tea, kuidas oli algupärases itaaliakeelses tekstis, aga mind üllatas, et seotuse-sõna oli ühildatud Lidiaga. Oleks ju oodanud, et ta oleks olnud nö halvas mõttes seotud oma abielu kannatustesse, laste kaudu, naise külge. Seetõttu oli üllatav, et seda sõna ennast kasutas ta nii suure tähenduslikkusega hoopis Lidia kohta, keda ta oli armastanud ja kellega õnnelik olnud.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s